ROTERMANNI KORSTEN; JÕUJAAM; RUKKI-, NISU- ja JAHUVESKI
Rotermanni 14 Tallinn
ELU- JA ÄRIHOONETE KOMPLEKSi projekt hõlmas algselt kolme detailplaneeringu järgset kinnistut (Rotermanni 6A, 14 ja 16), mis projekteerimise käigus liideti üheks kinnistuks Rotermanni 14.
Kinnistul asuvad järgmised ajaloolised Rotermanni tehase hooned ja rajatised:
Rotermanni 14
50 meetri kõrgune katlamaja korsten, mis on riiklik kultuurimälestis nr 8271. Lisaks asus kinnistul nõukogude perioodil ehitatud silikaattellistest katlamaja, mis hiljuti lammutati. Katlamaja korsten projekteeriti 1902. aastal insener Sapošnikovi poolt Rotermanni vabrikukompleksi vana korstna asemele.
Rotermanni 6A
Rotermanni tehase jahuveski (riiklik kultuurimälestis nr 24247) ning nisu- ja rukkiveski (riiklik kultuurimälestis nr 24248). Jahuveski on kahekorruseline paekivist hoone. Nisu- ja rukkiveski on osaliselt 3-, osaliselt 4-, osaliselt 5-korruseline hoone, mille idakülg liitub elevaatorihoone läänefassaadiga. Muinsuskaitse all on fassaadid.
Hoonetekompleks on ehitatud kolmes suuremas ehitusjärgus. 1869 rajatud aurujahuveskit on käsitletud kompleksi esimese ehitusetapina. 1889.aastast pärineb auruveskile teise korruse pealeehitamise projekt ja kolmas suurem ümberehitusprojekt puudutab nisu-rukkiveskit 1922. aastal, mil lisati hoone läänepoolsele osale (jahupakkimise ruum) teine korrus, eemaldati vahelagi ning lisati kolmas korrus auruveskile.
Rotermanni 16
Rotermanni tehase jõujaama hoone (riiklik kultuurimälestis 24246), millest on kaitse all fassaadid. Jõujaam on ühekorruseline paekivist hoone, ehitatud 1880.aastal valminud R.Knüpfferi projekti järgi. Temaga külgneb mõnevõrra hilisem juurdeehitus, mis on samuti kaitse all kui osa Ahtri tn 4c kinnistul asuvast jõujaama hoonest.
Kinnistul asuvad järgmised ajaloolised Rotermanni tehase hooned ja rajatised:
Rotermanni 14
50 meetri kõrgune katlamaja korsten, mis on riiklik kultuurimälestis nr 8271. Lisaks asus kinnistul nõukogude perioodil ehitatud silikaattellistest katlamaja, mis hiljuti lammutati. Katlamaja korsten projekteeriti 1902. aastal insener Sapošnikovi poolt Rotermanni vabrikukompleksi vana korstna asemele.
Rotermanni 6A
Rotermanni tehase jahuveski (riiklik kultuurimälestis nr 24247) ning nisu- ja rukkiveski (riiklik kultuurimälestis nr 24248). Jahuveski on kahekorruseline paekivist hoone. Nisu- ja rukkiveski on osaliselt 3-, osaliselt 4-, osaliselt 5-korruseline hoone, mille idakülg liitub elevaatorihoone läänefassaadiga. Muinsuskaitse all on fassaadid.
Hoonetekompleks on ehitatud kolmes suuremas ehitusjärgus. 1869 rajatud aurujahuveskit on käsitletud kompleksi esimese ehitusetapina. 1889.aastast pärineb auruveskile teise korruse pealeehitamise projekt ja kolmas suurem ümberehitusprojekt puudutab nisu-rukkiveskit 1922. aastal, mil lisati hoone läänepoolsele osale (jahupakkimise ruum) teine korrus, eemaldati vahelagi ning lisati kolmas korrus auruveskile.
Rotermanni 16
Rotermanni tehase jõujaama hoone (riiklik kultuurimälestis 24246), millest on kaitse all fassaadid. Jõujaam on ühekorruseline paekivist hoone, ehitatud 1880.aastal valminud R.Knüpfferi projekti järgi. Temaga külgneb mõnevõrra hilisem juurdeehitus, mis on samuti kaitse all kui osa Ahtri tn 4c kinnistul asuvast jõujaama hoonest.
Kinnistul asuv ol.ol. muinsuskaitsealune restaureeritav hoonestus ning planeeritav uushoonestus moodustab funktsionaalse idee järgi ühe tervikuna töötava hoonetekompleksi, mille materjali- ja vormikäsitlus erineb samas ajalooliste katastriüksuste kaupa kardinaalselt. Hoonetekompleksile on ette nähtud ühised liitumispunktid välisvõrkudega – üks iga võrgu kohta, erinevalt detailplaneeringule, kus oli igal kinnistul (katastriüksusel) eraldi liitumised. Pakutav lahendus haakub paremini hoonetekompleksi toimisloogikaga ning sisaldab endas ka säästlikku lähenemist ressurssidele.
Ühtse terviku ideed laiemas mõistes toetavad ka lisandunud maa-alused parklakorrused, mis ühendavad hoonetekompleksi logistiliselt Rotermanni kvartaliga.
Rotermanni 14 materjalikasutus (valge tellis) ja vormikeel tuleneb endise katlamaja taastatavast Ahtri tn. poolsest fassaadist ning restaureeritava Rotermanni korstna vahetust lähedusest. Hoone on 1...2.korruse mahus ühendatud korstna paekivisokliga. Endise katlamaja fassaadis sisaldunud katuseviilust tulenevad kaldpinnad korduvad teistel fassaadidel eri vormis (kaldu lõigatud hoonenurgad, kaldpind korstnaga ühenduskohal) loomaks arhitektuurset tervikut, milles taastatav vana fassaad mõjub loomuliku arenguna, mitte külgekleebitud sildina.
Hoone on ühendatud Rotermani 6A hoonestusega läbi klaasgalerii.
Rotermanni 16 endise jõujaama juurdeehituse pealeehitus on lahendatud tagasiastega, valtsplekkkatusest välja kasvava mahuga, mille tugevalt liigendatud esifassaadi vormikäsitlust võimendab azuurne ja tööstuslikult robustne materialikäsitlus – perforeeritud alumiiniumplekk. Uusehituse katusekalle järgib ol.ol. jõujaama juurdeehituse 4.korruselise osa katusekallet.
Rotermanni 6A peale- ja kohaleehituse vormikeel järgib ol.ol. jahu-, nisu- ja rukkiveski lihtsat liigendamata plaanikuju. Fassaadikäsitluses domineerib materjalina klaas, mille tagaküljele on ette nähtud täisvärvilisena trükkida ol.ol. jahu-, nisu- ja rukkiveski fassaadid, mis pildistatakse üles pärast kõikvõimalike katete eemaldamist ja fototöödeldakse üheks tervikpildiks. Trükitud klaas annab niiöelda ajas muutuva, kord peegeldustesse ära kaduva siis jälle taustatrükki eksponeeriva fassaadi. Uus akendejaotus on taotluslikult alumistelt ol.ol. korrustelt tulenevat rütmi kergelt eirav ja samas meenutav, rõhutamaks uusarhitektuuri mitte täielikult teostunud püüdu sulanduda ol.olevasse keskkonda. Täiendavalt visualiseerib nihet taustatrükis olevad rangelt alumiste korruste akende rütmi ja kuju järgivad trükitud aknad.
Ühtse terviku ideed laiemas mõistes toetavad ka lisandunud maa-alused parklakorrused, mis ühendavad hoonetekompleksi logistiliselt Rotermanni kvartaliga.
Rotermanni 14 materjalikasutus (valge tellis) ja vormikeel tuleneb endise katlamaja taastatavast Ahtri tn. poolsest fassaadist ning restaureeritava Rotermanni korstna vahetust lähedusest. Hoone on 1...2.korruse mahus ühendatud korstna paekivisokliga. Endise katlamaja fassaadis sisaldunud katuseviilust tulenevad kaldpinnad korduvad teistel fassaadidel eri vormis (kaldu lõigatud hoonenurgad, kaldpind korstnaga ühenduskohal) loomaks arhitektuurset tervikut, milles taastatav vana fassaad mõjub loomuliku arenguna, mitte külgekleebitud sildina.
Hoone on ühendatud Rotermani 6A hoonestusega läbi klaasgalerii.
Rotermanni 16 endise jõujaama juurdeehituse pealeehitus on lahendatud tagasiastega, valtsplekkkatusest välja kasvava mahuga, mille tugevalt liigendatud esifassaadi vormikäsitlust võimendab azuurne ja tööstuslikult robustne materialikäsitlus – perforeeritud alumiiniumplekk. Uusehituse katusekalle järgib ol.ol. jõujaama juurdeehituse 4.korruselise osa katusekallet.
Rotermanni 6A peale- ja kohaleehituse vormikeel järgib ol.ol. jahu-, nisu- ja rukkiveski lihtsat liigendamata plaanikuju. Fassaadikäsitluses domineerib materjalina klaas, mille tagaküljele on ette nähtud täisvärvilisena trükkida ol.ol. jahu-, nisu- ja rukkiveski fassaadid, mis pildistatakse üles pärast kõikvõimalike katete eemaldamist ja fototöödeldakse üheks tervikpildiks. Trükitud klaas annab niiöelda ajas muutuva, kord peegeldustesse ära kaduva siis jälle taustatrükki eksponeeriva fassaadi. Uus akendejaotus on taotluslikult alumistelt ol.ol. korrustelt tulenevat rütmi kergelt eirav ja samas meenutav, rõhutamaks uusarhitektuuri mitte täielikult teostunud püüdu sulanduda ol.olevasse keskkonda. Täiendavalt visualiseerib nihet taustatrükis olevad rangelt alumiste korruste akende rütmi ja kuju järgivad trükitud aknad.
SULETUD BRUTOPIND 14061,8 m²
maapealne / maa-alune 10744,6 m² / 3317,3 m²
KORTERITE ARV 37
arhitektid: A.Kirsima; H.Adrikorn; T.Kruus